Porgand ''Jolana'' F1

* Isemajandav köögiviljaaed.
Lemmikköögiviljad ja maitseroheline aitavad tunda rõõmu oma köögiviljaaiast ja tehtud tööst. Seepärast on esimene ja peamine nõuanne see, et kasvatage seda, mis on teie ja lähedaste lemmikud. Näiteks kui soovite, et varakevadel tahaksite näha oma toidulaual vitamiinirikast ja õrna lehtspinatit, siis külvakegi oma peenardele seda. Noortest spinatilehtedest tehtud salat on maitsev ja kasulik, kuid varajane saak pakub kindlasti rahuldust.
Teile meeldivad krõmpsuvad redised? Palun! Vaevalt miski muu valmib nii kiiresti. Ja maitsvaim on redis muidugi otse peenralt võttes …
Kui teil on väikesed lapsed, siis tuleks hoolitseda selle eest, et vitamiinirikaste köögiviljade valik oleks suur, et pidevalt saaks neid tarbida noorte ja värsketena. Vanematele lastele aga meeldib kindlasti ise oma lemmikuid külvata. Igal juhul, las kasvab teie aias kõik mis on armastatud ja sellistes kogustes, mida suudate tarbida.
Kuipalju aega see nõuab? 
„Oma aed on suurepärane, aga kahjuks ei ole mul aega...“ Seda argumenti ei saa lihtsalt niisama ignoreerida, sest köögivilja kasvatamine võtab võrreldes põõsaste või dekoratiivtaimedega rohkem aega. Seda on tunda just esmajärjekorras kevadel. Maa ettevalmistamine, külv ja regulaarne rohimini, kuni read kokku puutuvad ja umbrohu varjutavad, nõuab palju tööd. Suvistes külvides kasvab vähem umbrohte, seega saab vähendada rohimistöid.
Kui teil on kevadel aia jaoks vähe aega, siis piirduge mõne peenraga. Suvekuudel ja hiljem ei ole ajapuudus takistuseks. Neil, kes töötavad ja saavad aiaga tegeleda vaid õhtuti, jääb piisavalt aega, et peenardega toimetada ja unustada tööprobleemid …
Perioodil aprillist juunini piisab, kui kulutada iga päev 2 tundi, puhkepäevadel veidi rohkem, et hoida korras juurviljapeenrad neljaliikmelise pere tarvis.
Köögiviljaaed oma tarbeks. 
Kui aed peab võimalikult täielikult rahuldama teie juurviljatarbimise, siis tulevad mängu teised kriteeriumid. Sel juhul on ajakulu, sortide nimekiri ja vajalik kasvupind suurem. Kasulik aiapind neljaliikmelisele perele peaks olema 500-600 m2. Sellest 150 m2 peaks olema peenramaa, 100 m2 marjakultuurid, 200-250 m2 – viljapuud. Ülejäänud pinna võtavad enda alla teed, kompostihunnik jne.
Traditsioonilises aias kasvatatakse salatit, spinatit, redist, rõigast, tomatit, uba ja muidugi just neid sorte, mida pere eelistab, isevarustamise korral hõlmab see ka säilitamiseks ja külmutamiseks mõeldud köögivilju. Palju ruumi vajab kartul. Kui maad on piisavalt, võib kasvatada ka säilitamiseks mõeldud kartulit. Punase ja valge peakapsa või hilise porgandi kasvatamine ei ole alati otstarbekas, kuna neid on osta odavam.
Kui aga jutt käib omadustest, siis võib soovitada kasvatada pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud hilist peakapsast, kartulit või porgandit.
Levinumad vead.
Liiga tihe külv või istutus.
Peale külvi ei ole harvendatud ega eemaldatud üleliigsed tõusmed. Taimed ei saa täielikult areneda, muutuvad haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikuks.
Lahendus: järgida ettenähtud taimede ja istikute vahekaugusi. Täiskasvanud taimed võivad omavahel vaid lehetippudega kokku puutuda.
Peenrad on paigutatud varjulisse kohta.
Valguse puudus pidurdab kasvu, vähendab taimede aromaatsust ja võib viia suurenenud nitraadisisaldusele, seda eelkõige salati, spinati, kännaku ja punapeedi puhul.
Lahendus: külviala peab olema vähemalt 6 tundi päevas päikese poolt valgustatud. Vähemvalgustatud peenraid kasutada vaid valgetel suvekuudel.
Väetiste liig.
Taimed muutuvad „rasvunuks“, moodustavad palju lehemassi, kuid vähe vilju ning muutuvad haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikuks.
Lahendus: mullaproovide ja analüüsidega (2-3 aasta vältel) määrata kindlaks toitainetesisaldus mullas ja anda väetisi vastavalt vajadusele. Arvestada erinevaid toitainetevajadusi taimedel.
Mulla kobedamaks muutmisel kasutatakse turvast.
Taimed kasvavad halvasti, kuigi turvast on palju pandud; see on liigse happelisuse tagajärg.
Lahendus: koos turbaga kasutada valmis komposti. Kompost on neutraalse reaktsiooniga, nii et mullas, mis on huumusega optimaalselt varustatud, loodakse ideaalsed tingimused toitainete omandamiseks taimede poolt.
Liiga varajane külv.
Varajane soe kevad soodustab enneaegset külvamist. Idanemine on vilets, kuna muld pole piisavalt soojenenud.
Lahendus: jälgige soovitatud külviaegu. Külma kevade korral oodata ilmade soojenemiseni. Hilisemad külviajad annavad idanemisel kindlama tulemuse.
Vale taimede valik.
Soojanõudlike taimede, nt paprika, baklažaani ja artišoki, aga ka tomati ja kurgi kasvatamisel jääb tulemus nigelaks, kui ei ole kasvuks sobivaid tingimusi.
Lahendus: soojanõudlikke kultuure kasvatada vaid sobivates klimaatilistes tingimustes ja täispäikese käes, tuulte eest kaitstud kohas, kui võimalik, siis klaasi all või kasvatada vastupidavamaid sorte.
Ebasobiv naabrus.
Ilma plaanita külvamine ja istutamine. Kui kõrval kasvavad taimed, mis mõjuvad üksteisele ebasoodsalt, siis see pidurdab arengut.
Lahendus: kultuuride kasvatamise planeerimisel arvestada taimede omavahelist sobivust.
Ei jälgita viljavaheldust.
Ühel ja samal peenral kasvatatakse sama sugukonna taimi. See soodustab haiguste edasikandumist. Pikaajalisel kultuuride kasvatamisel ühel ja samal kohal soodustab kiiresti haiguste levikut.
Lahendus: peenarde planeerimisel arvestada, et ühe sugukonna liigid ei järgneks üksteisele. Peale kolme aasta möödumist võib jälle sama sugukonna taimi samasse peenrasse külvata.
Istikuid ei õnnestu kasvatada.
Seemned ei idane või tõusmed hukkuvad varsti peale ilmumist.
Lahendus: hoida seemneid soojas, veel parem toatemperatuuril. Kasutada spetsiaalset külvimulda, kergelt niisutada ja katta kilega, et kindlustada suur õhuniiskus. Peale külvi puistata seemnetele õhuke kiht mulda või liiva.
Salat ja teised kultuurid moodustavad külgvõrseid.
Peasalat, aga samuti spinat ja kännak ning mõned teised köögiviljad moodustavad enneaegselt õievarre ja muutuvad koristamiseks mittesobivaks.
Lahendus: jälgida pakendil olevaid külviaegu. Arvestada aastaajale sobivat sorti, koristada köögiviljad õigeaegselt. Salat külvata partiidena.
Valgusepuudus idanemisel.
Peale edukat idanemist tõusmed venivad, muutuvad peenemaks ja lõpuks langevad maha.
Lahendus: valgusepuudus – kõige levinuim ebaedu põhjus istikute kasvatamisel. Selleks, et saaks kasvatada terveid, tugevaid taimi, on piisavalt valgust veebruari keskel või lõpus vaid vahetult lõunapoolse akna taga. Teiste tingimuste korral külvata seemned hiljem.
Ebapiisav ja ebaühtlane kastmine.
Ebapiisav veevarustus ilmneb lehtede longu vajumisena ja toob kahju nii kvaliteedis kui kogustes kõikide köögiviljade korral. Ebaregulaarse kastmise tüüpiline tunnus on viljade lõhenemine.
Lahendus: kõikide köögiviljade heaks kasvuks on otsustavaks tingimuseks ühtlane mullaniiskus, seepärast tuleks kasta graafiku järgi, aga arvestada ka ilma ja taimede vajadusi. Multšimisega saab vähendada niiskuse aurumist.
Taimede kasvatamisel kasvuhoones vilju ei moodustu.
Tomat, paprika ja baklažaan kasvavad hästi, kuid vilju ei moodustu.
Lahendus: tuulutada korralikult kasvuhoonet, eelkõige keskpäeval päikselise ilmaga. Siis aitab tuul viljade moodustumisele kaasa, aga putukad saavad tolmeldada.
Kahjurite kahjustused kasvuhoones.
Kõrge temperatuur klaasi alla soodustab kahjurite levikut. Eelkõige paljunevad kasvuhoonekarilased.
Lahendus: kahjustuse alguses panna üles liimpüünised. Tugeva kahjustuse korral pöörake tähelepanu kasulikele putukatele, neid saab spetsiaalselt tellida (nt Encarsia formosa karilase vastu).
Kompostihunnik lõhnab halvasti.
Jäätmed ei kõdune, vaid roiskuvad ebapiisava õhu juurdepääsu tõttu.
Lahendus: kompostimaterjal segada aiahargiga läbi, et suurendada õhu juurdevoolu. Kiire lahendusena lisada jäätmetele kivijahu. (Pidage meeles: õieti tehtud kompost ei haise).
Pinnas kattub mullakoorikuga, mis peale vihma päikese käes kuivab.
Savikas maa on ümberkaevatud ja kobestatud, kuid savimineraalid kleepuvad peale vihma uuesti, tekib „betoonpinnas“.
Lahendus: regulaarne komposti lisamine ja sage pinnase multšimine takistab mullakooriku teket.
Krundil ei tehta komposti.
Ruumipuudus, mõnikord ka vaid veendumused, takistavad komposti valmistamist. Seepärast puudub ka toitainete allikas taimede optimaalseks kasvuks.
Lahendus: hankida komposti tarvis vähemalt väike teisaldatav konteiner, mis võtab vähe ruumi.